Meie pere münt
Mina kirjutan loo ühest vanast mündist, mis on pärit Vene ajast. Münt on mitusada aastat vana ja kuulub minu vanaisale.
Kuna ma enda kodust ei leidnud vanast ajast pärit asja, siis küsisin oma vanaisa käest. Ta näitas ühte vana veneaegset münti, mida ma polnud varem näinud. Internetist uurides sain teada, et see ese on pärit Vene keisririigi ajast. Ta on nii vana, et mündi peal on aastaarv natuke ära kulunud, sest kahest viimasest numbrist on raske aru saada. Ma arvan, et see münt on välja antud 1788 aastal. Münt on ümmargune ja tehtud vasest. Ühel pool on peal kroon ja ääres on pärg. Teisel pool münti on Püha Jüri, kes tapab odaga draakonit. Juba vanast ajast on müntide peal kujutatud midagi sellist, mis on seotud selle aja või selle riigiga.
Minu vanaisa on pärit Võrumaalt. Ta elas väiksena tol ajal Meremäe vallas Tobrova külas. Kui ta oli 8-aastane, siis ta aitas oma isal teha remonti. Remondi käigus leidis minu vanaisa maja palgi vahelt vana mündi. Tema isa ütles, et selle mündi on sinna pannud omakorda tema isa, kui seda maja ehitas. Seega kuulus münt kõige esimesena hoopis minu vanavanavanaisale. Pärast maja remonti jäigi see vana vene münt minu vanaisa kätte. Ta on hoidnud seda väga hästi. Täna vanavanavanaisale on ka minu vanaisa oma maja ehitamisel peitnud seina vahele ehitamise hetkel kehtivat raha ning ajalehe.
Meie perele on see münt väga väärtuslik ja toreda saamislooga ning sellepärast ta võiks olla muuseumis. Kui mina kunagi maja ehitan, siis peidan mina ka raha kuhugi seinapalgi vahele. Nii põnev on mõelda, et kunagi mitusada aastat hiljem võib keegi selle leida. Alati tasub hoida vanu asja alles, sest mitte kunagi ei tea, kui väärtuslikuks võib see muutuda.