Pildil on seitsmekümnendatest pärit karvamüts ehk läkiläki. Külmadel talveilmadel pannakse see pähe. Osad kannavad seda nii, et kõrva peale tulev osa on ülesse keeratud, teised jälle seovad kurgu alt kinni, et külm ligi ei pääseks. Meie koju jõudis see müts vanavanaema käest. Tema kandis seda mütsi oma nooruspõlves. Nüüd käime meie sellega mardipäeval marti jooksmas. Muuseumisse sobib see mõnus soe ja hästi säilinud müts hästi, sest sarnaseid mütse tehakse küll ka praegu, kuid ajaga on nende disain ja materjal muutunud.
