Minu pere vanim asi on vokk, see on üle 50 aasta vana. Voki saime vanavanaemalt Anna Kroonilt. Ta ei olnud voki esimene kasutaja, seega on voki täpne vanus teadmata. Vanavanaema tegeles palju käsitööga ja vokki kasutas ta koeravilla korrutamiseks. Praegu ketrab minu ema sellega koera- ja lambavillast lõnga. Minu ema jaoks on tähtis säilitada ja edendada traditsiooni. Ka mina soovin ära õppida lõnga ketramist.
Tean, et esimesed vokid ilmusid 19. sajandil ja asendasid teisi ketramisvahendeid. Vokki kasutati kuidudest niidi või lõnga ketramiseks kuni tööstusrevolutsioonini, kus võeti kasutusele ketrusmasinad.
