Vanaaegne telefon (Arsenal)
Telefon, mida ma joonistasin kuulus mu vanavanaisale. Külas, kus ta elas oli kaks telefoni. Sellepärast, et mu vanavanaisa töötas telefoni-sidejaamas. Külarahvas käis meil helistamas. See käis umbes niimoodi, et kui kellelegi helistati joosti kiiresti teda kutsuma. Siis, tuldi kähku tagasi ja saadigi kõne vastu võtta. Telefone kasutati tookord väga harva ja neid oli väga vähestel.
Töös joonistatud telefon on pärit firmast „Arsenal“. Telefon on üsna vana ja seda on ka näha kulumisjälgedest. Algselt sellel telefonil numbriketast ei olnud, see lisati hiljem. Selle asemel oli üks vänt, mida sai keerata. Seinatelefon on lauatelefoni eelkäija.
Kirjeldatud telefon on meie perele oluline mälestusese ja see aitab meenutada, et vanasti oli hea elu. Ükski laps ei olnud päevad läbi telefonis mänge mängimas või muud sellist tegemas. See võiks olla muuseumis, sest tutvustab telefone enne meie aega. Muuseumi esemetel on alati rääkida oma lugu ja ta kuulub mingile ajateljele näidates oma väärtust ja omapära.