Vana potikese lugu

Ma elan talus, kus on elanud ka minu vana-vana-vanaema ja vanaisa ja meie õue peal on veel püsti üks üleeelmisel sajandil ehitatud elumaja. Seal on palju igasugust kola ja me ei tea täpselt, milline ese on sealt see kõige vanem.
Valisin tutvustamiseks ühe potikese, mille vanus võib olla üle 120 aasta. Minu vanemad leidsid selle sealt vanast majast ahju pealt, aga me ei tea, kust see pärit on või kuidas see meie tallu sattus. Minu vanaema rääkis, et kui tema väike oli, oli see pott neil majapidamises kasutuses ja tundus juba siis väga vana.
Tõenäoliselt kasutati seda kahekordset potti millegi sulatamiseks, nagu näiteks vaha. See on malmist ja üsna raske. Poti külje peale on pressitud liiliamärgi sarnane kujutis ja teisele küljele number 302. Me puhastasime selle ära ja kasutame potikest praegu saunas tikutopside hoidjana. Minu arvates on tore, et inimesed ei viska vanu asju ära, vaid leiavad neile uue otstarbe enda majapidamises. Sellega hoiame oma ajalugu.