Meil on väga vana uunikum mootorratas IŽ-49. See seisab kuuris, vanaaegse välimusega, sellel on imelikud vedruistmed. See on ilmselt üks vanematest asjadest, mis meie majas on. See on Venemaal toodetud aastal 1956, arvutades annab see vanuseks 66 aastat. Kõige rohkem teab selle motika kohta minu isa, sest tema sai selle noorena oma vanaisa käest, kui lõpetas põhikooli.
Selle vana mootorratta ostis minu vana-vanaonu Voldemar, kes elas Ida-Virumaal Purtse-matka külas, teda kutsuti onu Volliks. Tema sõitis mootorrattaga iga päev tööle ja poodi, autot tal ei olnud. Ta töötas Püssi mööblivabrikus, see oli tal kodust 10 kilomeetri kaugusel. Oma vanaonu minu isa ei mäleta, sest ta oli paari aastane, kui Volli suri. Pärast venna surma hoidis minu vanavanaisa oma venna mootorratta alles, kuigi ise ta sellega ei sõitnud, temale meeldis sõita autoga. Volli motikas seisis garaažis 15 aastat, kuni minu isa ta endale sai.
Sellega hakkas motikal uus elu. Kõigepealt võeti ta juppideks, puhastati aastate jooksul tekkinud roostest ja värviti uuesti ära. Vanad elektrijuhtmed olid täitsa katki, need oli vaja ära vahetada. Ja siis oli vaja panna veel uus süütepool, aku, pidurituli, rehvid ja palju muid asju, sest vanad ei olnud töökorras. Koos sõpradega oli väga huvitav mootorratast ehitada, mõne asjaga mindi ka edevaks, näiteks rataste kodarad ja ketikaitse lasti läikivaks kroomida. Siis tegi isa endale mootorratta load ja selle motikaga sõitis ta mööda Eestit ringi, põhiliselt küll kodu lähedal Jõgevamaal Laiusel, nii vana masinaga ei julgenud pikale reisile minna, sest vahepeal jäi see seisma ja vajas remonti. Aga mitu korda sõitis isa sellega Laiuselt Purtse-matkale, vanaisale külla. Kõige pikema reisi tegi isa sellega ühel korral Saaremaale.
See vana mootorratas on küll palju aastaid jälle seisnud, aga vahest suvel paneb isa selle korra käima ja tuletab noorust meelde, kui see popsudes töötab. Head sõiduvahendit sellest motikast enam ei ole, jälle on tekkinud roostet ja rehvid on kulunud. Viimane kord, kui isa proovis sellega sõita, ei õnnestunud see hästi, sest karburaator oli sodi täis ja generaator ei lae akut. Kuigi sellega sõita praegu ei saa, on see väga väärtuslik ja isa arvates tuleb see alles hoida.
