Tädi Betti õige nimi oli Elisabeth Ruven. Ta sündis 7. novembril 1885 ja suri 11. märtsil 1970. aastal. Tema haud on Kanepis Ala kalmistul. Käime seda koos vanaemaga ikka hooldamas. Tädi Betti oli minu vanavanaisa kauge sugulane. Vanaema ei osanud täpselt öelda kes. Tädi Betti töötas Urvaste rüütlimõisas teenijana. Urvaste mõisa enam ei ole ja sellest on internetist leida väga vähe infot. Mõisast on järel ainult vundamendi varemed ja natuke mõisa pargist. Mingid mõisaaegsed kõrvalhooned on siiski osaliselt ka säilinud. Mõis asub Võru maakonnas Urvaste lähedal Ruhingu külas. Urvaste mõisniku nimi oli von Samson-Himmelstjerna. Vanaema täpselt enam ei mäletanud aga tema juures siis ilmselt tädi Betti töötaski.
Kui mõisnikud Eestist välja saadeti jäid teenijad oma tööst ilma ja pidid mõisast välja kolima. Tädi Bettil lapsi ja muid lähedasi sugulasi ei olnud. Nii koliski ta mõisast minu praegusesse koju, mis siis oli minu vanavanaisa ja vanavanaema kodu. Tädi Betti tõigi mõisast ära kolides kaasa selle tooli. Mulle meeldib mõelda, et see tool oli mõisas täiesti tema oma ja seepärast ta selle kaasa tõigi. Siin minu kodus elas tädi Betti kuni oma surmani.
Tool seisis aastaid toanurgas kuni umbes minu sündimise ajal viidi see laste eest peitu maja peale pööningule. Kardeti, et lapsed teevad tooli katki. Arvan, et tänu sellele ongi see tool veel säilinud.
Ma arvan, et tädi Betti tool sobiks muuseumisse, sest see tool pärineb kohast mida enam ei ole.