Sõrmus
Mina joonistasin meie pere vana kuldsõrmuse. Selle peal on kivi, mis on tumelillat värvi. Sõrmuse peal on ka väikeste triipudega muster. Ilmselt on seda sõrmust kasutatud kihla sõrmusena
Sõrmus on vähemalt 84 aastat vana. Meie perre jõudis aastal 1938. Tõenäoliselt jõudis minu vanavanavanaemale tema mehe naise poolt. Kuidas see tema kätte jõudis, seda me ei tea. Minu vanavanavanaema andis sõrmuse tema poja naisele, ehk minu vanavanaemale. Tema andis sõrmuse oma poja naisele, ehk minu vanaemale. Nüüd on see minu ema käes ja tema pärandab seda edasi. Aga praegu sõrmus pole kasutusel, vaid ootab uut omaniku. Sõrmus ilmselt jätkab traditsiooni ja läheb poja naisele.
See sõrmus on meie pere jaoks väga väärtuslik ja suure tähtsusega, sest on meie peres olnud juba kaua aega. Kuna sõrmus on pika ajalooga, ning on olnud üle elanud mitmeid riigikordi , sobiks see muuseumitesse hästi. Siiski ei tahaks me seda sõrmust ära anda.
Sõrmuse kohta on huvitav rääkida seda, et II maailmasõja ajal olid sakslased minu vanavanaema majas, kuna olid tol hetkel peatumas selles piirkonnas. Minu vanavanaemal oli sõrmus sõrmes, ning sakslased ei teinud talle viga, kuna said aru et tal on peigmees ja ta on kihlatud.
Sõrmust oli minul raske joonistada, kuna sõrmuse kivi värvi oli raske leida. Varjud pidid olema mõnest kohast heledamad, mõnest tumedamad ja sõrmuse kuldse osas oli ka vaja värve segada. Aga lõpptulemus on ilus.