Minu pilt peegeldab elu pärast teist maailmasõda. Räägib sellest, kuidas minevik kummitab alati ning sellega saab ja peab silmitsi seisma igaüks ainult ise. Tihti on meie valikud elus meie endi otsustada, aga see pole alati nii. Vahel ei ole valikut nagu ei olnud seda meestel, kes pidid sõtta minema. Kui leidsin oma kodu aidast selle külmavärinaid tekitavalt jubeda gaasimaski, liikus mu mõte koheselt sellele, kuidas see on mõjutanud inimesi.
See ese, minu kodus, tuletab meelde inimkonna pahesid ja meenutab kohutavaid tegusid, mis korda saadetud, julmust ja auahnust. Tuletab meelde, kui hea on meie elu praegu. Ja, et armid jäävad ning mineviku varjud on meiega kuni pimeduse saabumiseni.
