See on latern, mis jääb mulle alati meenutama minu vanaisa. Imetlesin seda alati, kui tal külas käisin. Ma ei tea, kui vana see on ja kust on see pärit, aga ma tean, et seda ei tohtinud kunagi puutuda. Tal oli oma kindel koht sektsioonis klaasi taga. Vanaisa jutu järgi pidi see olema töökorras, aga proovida ei ole ma saanud. Nüüd, kui vanaisa on lahkunud meie juurest, ei teagi ma, mis on tulevikus selle laterna saatus.
