Pildil on üks vana latern. Selle laterna vanust ma ei tea. See latern kuulus mu vanavanaemale. Kunagi oli mul lasteaias etendus, kus mul oli vaja laternat. Vanavanaema andis selle meile ja nii see meie koju jäigi. Kui minu isa oli väike poiss, siis vanaema saatis minu isa raudteejaama, valgustajaks oli see latern. Isale on see latern mälestuseks. Praegu enam latern kasutamist ei leia, seisab lihtsalt riiulil. Vanavanaema enam ammu ei ole ja isal on seda laternat vaadates meeles ta lapsepõlv.
