Meie kodus kõige vanem ese on lauluraamat. Me saime selle raamatu suguvõsa kaudu. Seda on kasutatud kunagi lauluraamatuna ehk seal on laulusõnad. Seda lauluraamatut hetkel meie pere ei kasuta kuna see on vist kirjutatud mingisuguse vanemate tähtetega. Lauluraamatut on üpris raske lugeda tänapäeva inimestel kuna seda on väga raske lugeda, kuid kui sa oled neid tähti õppinud ja oskad lugeda seda siis on küll lihtne. Selle lauluraamatu vanust ei oska me öelda ning me ei lugenud seda kusagilt raamatust välja ka aga see on ilmselt mitu kümend aastat vana. Lauluraamat millest jub juttu on olnud on meile oluline kuna see on minu esivanemate oma ning see on meile väärtuslik ja võibolla natuke isegi meenutab neid kuidagi. See lauluraamat ei peaks olema muuseumis kuna mu esivanemad ei olnud mingid tähtsad inimesed maailmale või Eestile, aga see on tähtis meile ehk mu vanemate perekondadele. Meie kõige vanem ese ehk siis lauluraamat on väga veidralt kirja pandud kuna see ei näe välja nagu näiteks praegused laukuraamatud, sest praegustel on sees noodid ja sõnad niiöelda ära silbitatud, sellel raamatul on nagu peatükid mis on ikka väga veider, aga võibolla ma lihtsalt ei tea vanade lauluraamatute kohta midagi, äkki vanasti kirjutatigi niimoodi. Huvitav fakt selle lauluraamatu kohta on see, et see raamat on pärit mu ema poolsest suguvõsast, kuid selle raamatu leidsime me mu isa poolsest suguvõsast, mis oli alguses kummaline kuna ma arvasin, et mu vanemate pered ei teadnud üksteist enne kui mu vanemad kohtusid.
