Lauluraamat on tehtud 1899. aastal ja on 123 aastat vana. Lauluraamat oli alguses minu ema vanaema õe mehe ema oma. Lauluraamat sattus meie juurde teiste vanade asjadega.
Kui vanasti kirikusse mindi, oli lauluraamat minejal alati kaasas. Meie kodus on see ühes karbis kapi peal, et see jääks võimalikult kauaks alles.
Lauluraamat on väike, juba väga kulunud ja paberiääred on kuldset värvi. Lauluraamatu kaanel on tehtud rist. See kaas on tumepruuni värvi. Sellist eset küll ei tahaks ära visata.
Ma ei tea, kuidas see meie kätte sattus, aga võib-olla on selle taga mingi eriline tähendus. Arvan, et umbes 50 aasta pärast ei ole seda kuskil vaja, vaid seda on lihtsalt ilus vaadata.
Kui see raamat oskaks rääkida, saaks ta jutustada kõigest, mida ta oma pika elu ajal näinud on.
