Joonistasin minu emale kingitud matrjoška (ema siis oli 3-aastane) ehk 37 aastat tagasi. Minu vanaisa oli töötanud tuletõrjujana ning temal keegi aitas selle matrjoška osta. Kuna matrjoškat oli raske kauplusest osta, siis minu vanaema ei lubanud sellega mängida. See seisis kapis klaasi taga. Nüüd mina koos minu väikese õega mängime sellega. Ema räägib, et matrjoška on küll ilus, kuid see on selleks, et rõõmu tunda.
