Mina valisin vanadest esemetest raamatu “Rohupäike”, sest see on mulle väga kallis. See raamat on umbes 36 aastat vana. Minu vanaema ostis selle raamatu siis, kui minu ema oli väike. Minu vanaema luges seda minu emale ja siis luges mu ema seda mulle ja minu õele. Minu jaoks on see raamat tähtis, sest juba väiksena meeldis mulle seda kuulata ja mitmed luuletused sellest raamatust olid mul ka peas. Raamat “Rohupäike” ei peaks praegu veel muuseumis olema, sest see ei ole väga vana. See võiks olla muuseumis 100 aasta pärast, sest siis see oleks väga vana raamat. ( 100 a pärast oleks see 136 aastat vana) Minu arust on vanad luuletused väga ilusad, armsad ning lihtsad. Alati kui me olime autosõidul lugesime ja laulsime neid peast. See oli väga tore ja siis tundusid autosõidud nii lühikesed. Praegu ka loeme ja laulame neid vahepeal, sest need on kerged ja püsivad hästi meeles.
