Pildil on minu ema kummut. Selle kummuti tegi kunagi 100 aastat tagasi esimese Eesti Vabariigi ajal üks kohalik puussepp minu ema vanavanemate tallu Pärnumaal. See kummut oli üks osa väga uhkest tolleaegsest puidust tehtud mööblikomlektist, kuhu kuulusid veel suur riidekapp, voodid ja öökapp. Kõik need on tänaseni väga kenasti säilinud. Meie kodus on veel ka see suur riidekapp, öökapp ja kahe voodi otsad. Need olid kunagi minu vanaema ja vanatädi voodid kui nad lapsed olid ja veel kodus seal talus elasid. Minu onu, kes on vana mööbli restaureerija, tegi nendest minu vanaema ja vanatädi voodi otstest minu emale ja isale ühe suure ilusa voodi. See kummut ja teised kapid ja voodid jõudsid meie perre kui minu vanavanaisa suri ja see uhke suur talu jäi tühjaks ja sai koduks uuele perele. Alguses olid need meie esimeses kodus Tartus, aga nüüd juba enam kui kümme aastat meiega siin Kõrveküla kodus. Nii seal vanas talus kui ka täna meie kodus hoiame me seal kummutis voodipesu. Sellel kummutil ja ka teistel kummitiga koos meie esivanemate talust meile tulnud mööbel on meile väga suure emotsionaalse tähendusega. Need on mälestuseks minu emale ajast kui ta lapsena vanavanemate juures seal talus aega veetis.
