Söetriikraud
Pildil on kujutatud söetriikrauda. Täpselt ei oska selle triikraua vanust öelda kuid saame öelda seda, et söetriikrauad jõudsid Eesti peenematesse majapidamistesse 19. saj. teises pooles. Söetriikrauaga askeldamine ei olnud kergete killast. Kui sooviti soojendada triikrauda tuli pliidi alt võtta söetangidega hõõguvaid süsi ja panna triikraua sisemusse. Kuna rauast põhi on umbes sentimeetri paksune, võttis triikmasina soojenemine üsna palju aega. Kui oli kiire, võis seda soojendada ka kuumal pliidiraual, aga pidi hoolas olema, et kaasa ei tule toiduvalmistamise jääke või puru, mis peene pesu silumise käigus ära määriks. Praegusel ajal aga sellist tüüpi triikrauda kasutuses ei leia kuna 20.saj. alguses hakkas Eestis tasapisi levima elekter, tänu millele hakkas järk järgult kaduma söetriikraua vajadus. Elektritriikraual oli ka mitu eelist, esiteks soojenes see mitmeid kordi kiiremini, mis omakorda võttis ära vajaduse seda pliidil soojendada kui teenindajal oli kiire. Mina leian, et see ese võiks olla muuseumis kuna söetriikraud on oluline ajalooline märk tekstiilitööstuses ja moemaailmas. Triikraud andis võimaluse hoida riided sirgena mis enne polnud võimalik.