Kujutasin kahte olulist asja kohvi valmistamisel – kohviveskit ja kohvibrennerit. See viimane on siis kohviubade röstimise riistapuu. Need kaks käisid omavahel kokku. Enne röstiti oad ja siis pandi nad veskisse ja jahvatati pulbriks. Esemed pärinevad minu vanavanemate juurest ja on jäänud neile koos majaga, kus nad mitmendat põlve juba elavad. Vanust on neil palju, sest peamiselt olla neid kasutatud I Eesti Vabariigi aegadel. Tänapäeval neid enam ei kasutata, vaid on lihtsalt aidas ja käime aeg ajalt vaatamas. Kohviveski on köögis, aga sellega keegi enam ei jahvata ube. Praegu saame kohvi ühe nupulevajutusega ega kujuta ette kui palju vaeva ja tööd tuli teha vanasti, et saada tass maitsvat kohvi.
